Selles meetodis maksis laenu võtja laenuandjale lisaraha, et saada garantiid, et laen tühistatakse juhul, kui saadetis varastatakse.
Esimesed inimesi kindlustanud isikud olid Achaemeniidide monarhid ning kindlustusregistreid hoiti notarite büroodes.
Kindlustust märgiti ka suure väärtusega kingituste puhul, mis anti monarhidele. Kinkijad kandsid kingitused registrisse, et tõestada nende olemasolu ja saada monarhilt abi, kui nad hätta sattusid.
Umbes 600 eKr lõid kreeklased ja roomlased esimesed elu- ja tervisekindlustuse seltsid heategevusühingutega. Ühingud pakkusid hoolt surnud kodanike peredele ning püsisid sajandeid erinevates maailma piirkondades, hõlmates ka matuserituaale.
12. sajandil Anatoolias tutvustati riikliku kindlustuse tüüpi, kus kui kauplejad said röövitud piirkonnas, hüvitati neile kahjud riigi rahakotist.
Eraldiseisvad kindlustuspoliisid, mis ei olnud seotud lepingute ega laenudega, tekkisid 14. sajandil Genovas. Esimene dokumenteeritud kindlustuspoliis pärineb sealt aastast 1347.
Esimene kindlustuse teemal trükitud raamat kirjutas Pedro de Santarém ning see ilmus 1552. aastal.
Allikas: https://www.investopedia.com/articles/08/history-of-insurance.asp
15. sajandi alguses asutati sarnased institutsioonid Genovas ja Barcelonas.
Varajased pangad Veneetsias, Genovas, Amsterdamis, Hamburgis ning ka Inglismaa pank (Bank of England), mis loodi 1694. aastal algkapitaliga 1.2M naela, andsid alguse tänapäevasele pangandussüsteemile.
Nad kujundasid tavad ja protsessid, mida tänapäevased pangad järgivad, ning kehtestasid hoiuste vastuvõtmise, krediidiandmise ja pangarahaga seotud tegevused.
Näiteks Banca Monte dei Paschi di Siena on maailma vanim säilinud pank. See asutati 1472. aastal Toscana linna Siena territooriumil, mis tol ajal oli vabariik.
Seega kindlustus on ~2900 aastat vanem, kui pangandus.
Allikas: https://socialsciences.mcmaster.ca/econ/ugcm/3ll3/hildreth/bank.pdf